Vesinikku on aastaid käsitletud ühe potentsiaalse võtmetehnoloogiana, mis võiks toetada heitmevaba majanduse arengut, kuid ärilise tasuvuse ebaselgus ja taristu aeglane areng on seni jätnud ootused tagasihoidlikuks. Vesiniku salvestustehnoloogia ettevõtte H2Adsorb tegevjuht Renee Kauler annab ülevaate 2025. aasta olulisematest trendidest ja sellest, kuhu sektor liigub.
„Kui seni on peamiselt arutletud küsimuse üle, kas vesinik üldse turule jõuab, siis World Hydrogen 2025 konverentsil jäi selgelt kõlama sõnum: küsimus ei ole enam selles, kas vesinik turule jõuab, vaid kui kiiresti ja millistes sektorites see juhtub,“ ütles Kauler. „See ei tähenda kohest läbimurret kogu energiasüsteemis, vaid samm-sammult liikumist katseprojektidest reaalse majandustegevuse suunas.“
Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) 2025. aasta globaalse vesinikuülevaate kohaselt kasvasid madala heitega vesinikuprojektidesse tehtud investeeringud 2024. aastal 4,3 miljardi dollarini, mida on varasema aastaga võrreldes ligi 80% rohkem. „Raha suunatakse juba suuremahulistesse projektidesse, mitte ainult pilootfaasi. 2025. aasta investeeringute kogumaht võib ulatuda umbes 8 miljardi dollarini, mis võib viidata sellele, et vesiniku ärilisse tasuvusse usutakse üha enam,“ ütles ta.
Foto: Tõnis Tuuder
Poliitiline tugi ja taristu areng
Ekspert nentis, et 2025. aasta vesinikupoliitika ülevaated osutavad riiklike ja piirkondlike strateegiate arvu ülemaailmsele kasvule ning eesmärke seatakse nii tootmismahtudele kui ka toetusmeetmetele. „Fookus on järjest enam sellel, kuidas poliitilised toetused käivitavad reaalseid projekte ja suurendavad investeeringuid taristusse,“ selgitas Kauler.
Hetkel on Euroopas arenduses vesinikuvalmidusega taristuvõrk, mis hõlmab üle 50 000 km torustikke, LNG-terminalide ümberehitusi ning ligi 45 GW gaasielektrijaamu, mida kohandatakse sinisele ja rohelisele vesinikule.
Kasvav nõudlus kindlates sektorites
“According to the IEA, investments in 2024–2025 were split roughly evenly between green electrolysis and carbon capture-related CCUS solutions. Diversifying production provides flexibility for the sector—since not all regions can transition immediately to green hydrogen, part of production may continue to rely on blue hydrogen. This does not, however, hinder broader adoption already today,” said Kauler.
He added that although hydrogen’s share of global energy consumption remains small, it is currently used most extensively in the chemical and refining industries. The next sectors expected to see increased hydrogen adoption are the metals industry, as well as maritime and road transport.
Ta märkis, et kuigi vesiniku osakaal globaalses energiatarbimises on endiselt väike, siis hetkeseisuga kasutavad vesinikku enim keemia- ja rafineerimistööstus. Järgmisena oodatakse vesiniku suuremat kasutuselevõttu metallitööstuses ning mere- ja maanteetranspordis.